Rakenduskõrgkoolid suurendavad vastuvõttu ja uuendavad õppekavasid

Eelmisel aastal oli kandideerimine rekordiline ning koolid ootavad tugevat huvi ka sel aastal.

«Kasvav huvi rakenduskõrghariduse vastu näitab, et üha enam noori otsustab praktilise ja sujuvalt tööelus rakendatava hariduse kasuks. Meie kõrgkoolid on valmis seda huvi toetama ja pakkuma õppijatele mitmekülgseid õppimisvõimalusi,» ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Üle 1000 õppekoha tulevastele meditsiinitöötajatele

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool plaanib sel suvel võtta vastu 713 uut õppijat. Suurima mahu moodustavad õenduse ja ämmaemanduse õppekavad, millele kandideerimine on olnud aastaid stabiilselt kõrge. Õppetöö toimub mitmes Eesti piirkonnas: Tallinnas, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Paljudel õppekavadel on võimalik õppida ka töökohapõhiselt. Populaarsed on jätkuvalt ka radioloogiatehniku, farmatseudi, optometristi ja tegevusterapeudi erialad. Samuti jätkub vastuvõtt ka hambatehnika ja hambaraviassistendi õppekavadele, kuhu kandideerimine oli eelmisel aastal üks tihedamaid kogu kutseõppe arvestuses.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool võtab tänavu vastu üle 400 õppuri rakenduskõrghariduse, magistriõppe ja kutseõppe tasemel. Kõige suurema konkursiga on tavaliselt olnud füsioteraapia, ämmaemanduse ja radioloogiatehnika õppekavad, kus kandidaate jagub igale õppekohale mitu. Uudse võimalusena avatakse sel aastal vaimse tervise õenduse magistriõppe töökohapõhine õpperühm koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Viljandi Haiglaga. Selle sammuga soovitakse leevendada vaimse tervise spetsialistide puudust ja pakkuda õppijatele võimalust siduda õpingud kohe praktilise tööga.

Kaitsevägi vajab rohkelt uusi ohvitsere

Kaitseväe Akadeemia tõstab rakenduskõrghariduse tasemel õppekohtade arvu 93-lt 150-le, millest 117 kohta on suunatud maaväe õppekavale. Võrreldes viimaste aastatega on see märkimisväärne kasv ning peegeldab vajadust suurendada ohvitseride järelkasvu. Lisaks jätkub vastuvõtt mereväe ja õhuväe õppekavadele ning magistriõppesse, kus keskendutakse kõrgematele juhtimis- ja planeerimisoskustele.

Sisekaitseakadeemia pakub 2025. aastal kokku 590 õppekohta, neist 270 avaliku konkursi kaudu. Uuendusena võetakse esmakordselt õppureid vastu politseiteenistuse õppekavale, mis on loodud senise politseiametniku õppe asemele. Endiselt on populaarsed ka tolli ja maksunduse ning päästeteenistuse õppekavad, kus huvi on viimastel aastatel stabiilselt kõrge püsinud.

«Pädevaid spetsialiste vajab nii avalik sektor – sealhulgas kaitse-, sisejulgeoleku- ja tervishoiuvaldkond – kui ka kiiresti arenev majandus. Rakenduskõrgharidus pakub noortele valikuvõimaluse mõlema karjäärisuuna vahel,» rõhutas Ülle Ernits.

Tehnika alal ootavad uuendatud õppekavad

Tallinna Tehnikakõrgkool ootab ligikaudu 770 uut õppijat. Kool on põhjalikult uuendanud kolme olulist õppekava: tootmise juhtimine ja digitaliseerimine, kestlik tekstiilitehnoloogia ning transpordi- ja liikuvuskorraldus. Need muudatused aitavad paremini toetada tööstus-, transpordi- ja ringmajanduse sektorite arengut. Õppekavades on senisest suurem fookus digitaalsetel tööriistadel, kestlikkuse põhimõtetel ja koostööl tööandjatega.

Kõrgem Kunstikool Pallas võtab 2024. aasta suvel vastu 80 uut tudengit. Nagu varasematel aastatel, oodatakse ka tänavu suurt konkurssi meedia- ja reklaamidisaini, konserveerimise, maali ja fotograafia erialadel. ”Kunsti- ja disainiharidus on Eesti kultuuri ja majanduse jaoks väga oluline. Pallas annab ühiskonnale loovmõtlejaid, kelle ideed jõuavad nii galeriidesse kui ka tootearendusse, avalikku ruumi ja digiteenustesse,“ rõhutas Ülle Ernits

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor lisab kõikidesse õppekavadesse tehisintellekti teemamooduli, et valmistada tudengeid ette AI-põhise tulevikutöö jaoks. Uuteks suundadeks on andmeanalüüs ja andmepõhine innovatsioon rakenduskõrghariduses ning tarneahela juhtimine magistriõppes. Kool on ka üle vaadanud seniste erialade fookused ning pakub alates sügisest uuendatud kujul kvaliteedi- ja kestlikkuse juhtimist, rahvusvahelist logistikat ning talendijuhtimist.

Oodatud on tulevased lennundustehnikud

Eesti Lennuakadeemias võetakse tänavu õpilasi 117 õppekohale, millest suurima osa moodustab lennundustehnika valdkond. Akadeemia eesmärgiks on kasvatada huvi just selle eriala vastu, kuna OSKA prognooside kohaselt on Eestis lähikümnendil puudu nii lennundustehnikutest kui ka sidusspetsialistidest. Jätkuvalt on populaarsed ka õhusõiduki juhtimise ja lennunduskorralduse õppekavad, kuhu kandideerimiseks on vaja läbida erialaspetsiifilised katsed ja testid.

«Tänane tööturg ootab oskustega spetsialiste ning rakenduskõrgharidus pakub võimalust omandada tööelus rakendatavaid teadmisi ja teha tihedat koostööd tööandjatega. Soovitan noortel kasutada seda võimalust ja kandideerida erialadele, mille lõpetajate järele on tulevikus suur vajadus,» võttis teema kokku Ülle Ernits.